Teksti suurus:
A A A

Ajalugu enne 1940 a.

Tallinna maleva ajalugu enne 1940. aastat

Alljärgnevas on väljavõtted raamatust Kaitseliidu Tallinna Malev, Tallinna maleva staabi väljaanne ja kirjastus. Tallinn, 1934. 167 lk. Kirjapilt muutmata. Keda huvitab täismahus raamat, siis selle leiab näiteks järgmistest Tallinna raamatukogudest selle viida alt. Allärgnev kirjatükk on veidi pildivaba ja kuivavõitu kuid kui raamat täismahus läbi lugeda, saab aimu kui lihvitud see lugu oli, enne kui ta trükki lasti.
 
Peatükk C. Kaitseliit
I. Tallinna Maleva organiseerimine
 
Veidi üle miljonilise elanikuga Eesti vabariigi sõjalise jõu tagavarad ei või olla mõõdetavad suurriigi mõõtudega. Seda on meie vaenlased ka korduvalt arvestanud, kui nad pöörasid meie vastu oma arvukad relvad. Samuti korduvalt nad on eksinud ka meie jõudu de alahindamisega.
Võidakse kaunis täpselt arvutada meie sõdurite arv ja kahurite kaliibridki, aga seda raskem on mõõta eesti rahva sisemist elujõudu. Viimast ei mobiliseerita kasarmuisse, ei impordita ka väljast, seda ei nähta. See kasvab üles meie kasina leivaga paesel pinnal, sirgub tihedasüüliseks tormikindlaks tammeks, mida ei murra laiad kiretud tuuled.
Eestlase riigikaitseks organiseerumismomendid omakaitse ja kaitseliidu kujul on parimaks kodanike kõlbelise jõu termomeetriks välispoliitiliste ohtude hetkil. Ajastu 24. veebruarist 1918. a. kuni 1924. a. detsembrini on aastailt küllalt lühike, kuid seda suurem ja sündmusrikkam rahva sisemise jõu tihendamiseks ja kasvatamiseks. Ebakindel iseseisvuse deklaratsioon sai verise ja võiduka heitluse järele rahvusriigi arengu lähtekohaks. Üle kolme tuhande langenud kaasvõitleja toodi iseseisvuse kalliks lunahinnaks. Nende lunastuse kaitseks seisku valvel praegused ja järelpõlved.
Neist ülesandeist olime aru saanud täiel määral 1. detsembri roimarlikul hommikul. Kaitseliitu Tallinnas, Tallinna malevat, ei organiseeritud. See organiseerus ise. Endised Eesti Kaitse Liidu jaoskonnad alustasid tegevust ürgjõuliselt. Nad elustusid mitte päevade, vaid tundide ja minutitega. Ähvardav palang veretavast idast virgutas Tallinna ellu võimsama organisatsiooni, kel oli juba varem meie riigi elus suuri teeneid ja kel nüüd käidud kümned aastad julget kodukaitse teed./.../
Kaitseliidu uuesti elustamine oli kõigiti õige riigikaitse seisukohalt. Tallinna kodanikud olid õieti aru saanud III Internatsionaali ähvardavatest sihtidest kommuniseerida maailm. Meil pidi ju sellise hädaohu vastu valvele tõusma mitte üksinda kaitsevägi, vaid just kodanikud ise. Ja tingimata Tallinna kui pealinna kodanikud pidid organiseeruma hoolsaks valveks oma linna julgeoleku eest.
17. detsembril 1924. a. kinnitab tolleaegne kaitsevägede ülemjuhataja kindral Laidoner esimese Eesti Vabariigi Kaitseliidu põhikirja ja organisatsiooni kava. See korraldus näeb kaitseliitu organisatsioonina nagu ta oludest tingituna oli arenenud iseenesest. Põhikirja § 19. kohaselt moodustavad suuremad territoriaalringkonnad, maakonnad ja suuremad linnad Tallinn, Tartu ja Narva oma Kaitseliidu üksused.
Sellega oli ette nähtud Tallinna linna kaitseliit omaette üksusena. § 23. annab kaitseliidu ringkonna üksusele nime - "maleva". Malevkondade nimetuste asemel mainitakse kaitseväeliste üksuste nimesid nagu pataljon, rühm jne. Sõna malevkonda siin ei tarvitatud, kuigi see termin oli tuttavaks saanud juba varem.
Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. a. korralduse alusel ühes ja allusid ühisele ülemale. 17. detsembri põhikirja § 19. nägi ette nende lahutamise võimaluse. Töö rohkuse ja liig laialise ala tõttu kol. Raudvere eraldabki Tallinna maleva Harju malevast 1. jaanuarist 1925. a. Jääb ise juhtima Tallinna malevat ja tema abi major saulep Harju malevat. Käskkirjaga kaitseväele 18. märtsist 1925. a. nr. 2680 sanktsioneerib kaitseminister malevate eraldamise. /.../
Detsembri esimesil päevil tekkis Tallinnas palju kaitseliidu väikesi üksusi. Olude rahunedes mõned neist likvideerusid või liitusid teistega. 27. jaanuaril 1925. a. on neid veelgi arvult 17. Varsti osutusid suured raskused selliste väikeste eksterritoriaalsete üksuste siseelu ja õppetöö korraldamises. Asja huvides tuli neid ümber korraldada suuremaiks koondisiks, peamiselt majanduslikul alal. Selle sihiga kinnitabki Tallinna maleva pealik käskkirjaga nr. 1. 25. märtsist 1925. a. malevas järgmiselt:
A. Territoriaalsed malevkonnad:
I malevkond asub I pol. jsk. piirides
II malevkond asub II pol. jsk. piirides
III malevkond asub III pol. jsk. piirides
IV malevkond asub IV pol. jsk. piirides
V malevkond asub V pol. jsk. piirides
VI malevkond asub VI pol. jsk. piirides välja arvatud Toompea
Kopli malevkond asub Kapli pol. jsk. piirides. Nõmme malevkond asub Nõmme alevi piirides. Toompea malevkond asub Toompea piirkonnaga ja Harjuväravamägi, Komandandi tn. Kaarli tn. kuni Kaarli puiesteeni, Falgi tee kuni Paldiski mnt, Pikkjalg kuni Pika tn. Lühikejalg kuni väravateni.
B. Eksterritoriaalsed malevkonnad.
Kalevi malevkond
Tehniline malevkond
C. Eksterritoriaalne salk:
Ratsasalk
Eksterritoriaalseist üksusist said eluõiguse ainult Kalevi ja Tehniline malevkond ja ratsasalk. Kinnitamata jäid posti-telegraafi, raudtee-, mere- ja tolli-üksused. Selliste asutus-ametkondlike malevkondade suhtes eitava seisukoha võttis esijoones kaitseliidu juhtiv ringkond. Küsimusse tulid häire teostamise ja ka poliitilised momendid /.../
Nüüdne kaitseliit ei olnud enam sisult see, mis ta oli Vabadussõja ajal, kuigi ta ülesanded jäid üldjoontes endiseks, samuti ka tegevuspiirkond, olid tunduvalt muutunud tema tegevuse iseloomud ja taktika. Tema kui rahuaegse kodanike vabatahtlike organisatsiooni väljaõpe, käitumine, ja rakendamine ei võinud enam toimuda sõjaaegsete põhimõtete järgi. Ta liikmed pidid saama sõjalise väljaõppe, aga nad ise jäid seltskonda. Nad pidid riigikaitse tähtsusest olema vahest teadlikumad sõdureist, aga jäid igaüks oma igapäevase töö juurde. Suuremate üksuste pealikud, nende abid ja instruktorid kuuluvad § 11 põhjal riigiteenijatena kaitseväkke, kuni malevkonna pealiku abini, aga nende juhatuse enamus-liikmed eraisikuina seltskonda.
Märtsiks on malevas juba üle 3000 kaitseliitlase. /.../
Kaitseministri käskkirjaga kaitsevägedele 8. aprillil 1925. a. vabastati kol. Raudvere Tallinna maleva pealiku kohustest ja 10. jalgväe rügemendi Kalevi pataljoni ülem kol. ltn. Friedrich Pinka määrati Tallinna maleva pealikuks, arvates 1. aprillist 1925. a. /.../
Siitpeale algab maleva pidev areng oma sihtide poole. Malevale oli antud põhikirjaga formaalne kuju. Sündmused olid ellu kutsunud tema vanade traditsioonide kohaselt, aeg lisas omalt poolt uut ja tarvilist, samuti ülesandeid saadi pärandusena maleva eelkäijailt jaoskondadelt, mis oma arenemisteel kannud mitut nime. Aeg tõi ka uusi ülesandeid, laiendas sihte ja näitas teid nendeni jõudmiseks. Organisatsioonile oli vaja luua otstarbekohane ja elulähedane sisu.
Maleva pealikule abiks loodi veel kaks organi: maleva juhatus ja malevkondade esindajate kogu. /.../
Maleva juhatus töötab tihedas seoses maleva pealikuga. Tema ülesanne on peamiselt maleva majandusliku külje eest hoolitsemine, maleval või malevkonnal sideme pidamine seltskonnaga. /.../
Väline vorm ja tegevuspiirid olid leitud, aga maleva sisuline jagamine 12. üksusesse ei olnud kaugeltki lõplik. Üha mitmekesistuv elu ja uute riigikaitse alade arenemine tõid maleva tegevusse uusi ülesandeid ja panid pikapeale aluse nii mitmelegi eriüksusele./.../
Väikese tolli- ja meremalevkonnad ei saanud 25. märtsi korraldusega eluõigusi. 1. aprillil 1925. a. nimetatakse eelmainitud asutuste ametnikest koosnevad kaitseliidu üksused Sadama malevkonnaks.
Maleva muusikalise külje arendamiseks moodustati juba veebruarikuus maleva muusika-osakond, kuhu koondati muusikat harrastavad malevkondade liikmed. Osakonnas oli ette nähtud ka laulukoori asutamine. Püsivat elujõudu näitas vaid orkester. Hea orkestri järele oli maleval tõesti tarvidus suur ja muusika-osakond muudeti iseseisvaks Tallinna maleva orkestriks 1925. a. juunis otsese alluvusega maleva pealikule.
Allüksuste otstarbekohasel organiseerimisel võeti revideerimisele veel endiselt politsei jaoskondade järgi moodustatud malevkonnad. Varasematel aegadel, kui omakaitse või sõjaaegne kaitseliit täitis osa linna politsei-ülesannetest, oli selline korraldus otstarbekohane. Nüüd muutunud olukordades ei olnud selleks enam mingit vajadust. Pealegi osutus raskeks väikestel malevkondadel olla majanduslikult iseseisev. Tekkis tarvidus neid mingil muul põhimõttel liita suuremaiks üksusiks. Liitmise aluseks võeti nende geograafiline asend linnas. II ja III malevkond kujundasid Ida , IV ja V malevkond Lõuna ja I ja VI malevkond Põhja malevkonnad.
Neil põhimõtteil kujundatigi Ida ja Lõuna malevkonnad 1926. a. veebruaris ja märtsis vastavate malevkondade juhatuse otsuste põhjal. Mõnesuguste asjaolude tõttu viibis Põhja malevkonna moodustamine kuni 1929. a. märtsini. Endised malevkonnad jäid liitmisegi järel püsima operatiivselt iseseisvate pataljonidena.
Samal ajal kujunevad mitmed eriorganisatsioonid maleva juures elujõulisiks üksusiks. 1927. a. novembris moodustati Naiskodukaitse Tallinna ringkond , mis hakkas teotsema maleva piirides teda aitava organisatsioonina.
Kolme aasta jooksul oli maleva tegevus juba välja arenenud, mitmekesistunud ja omanud kindlad piirid oma sihtides ning ülesannetes. Maleval muutus viimaks raskeks oma intensiivses töös kõigi korraldustega tutvustada malevkondi. Käskkirjade ja korralduste sapürografeeritud avaldamine ei suutnud enam täita otstarvet suures malevas. Olude nõudel ilmub 1. novembril 1928. a. esimene number K.L. "Tallinna Maleva Teated" trükituna. "M. T." ilmumisega lahenesid mitmed informatsioonilised raskused. See sisaldab kõik käsud ja korraldused, mis annab maleva pealik oma käskkirjade kaudu või mis avaldavad pealikud allüksusile. /.../
1928/ 1929. a. toimub maleva maja ehitamine. 31. augustil 1929. a. peetakse maja pidulik õnnistamine. Nüüd oli korraga langenud raskused, mis pidurdasid maleva tööd ja arengut mitu aastat. Uus maja andis peale maleva staabiruumide ja õppesaalide ka allüksustele vajalikud kantseleiruumid.
 

1930. a. kevadeks valmib "Mustamäel" maleva uus lasketiir, mis avati pidulikult 7. septembril 1930. a. Selle tähtsa saavutusega pandi alus edaspidisele laskespordi harrastusele.
Ka maleva allüksustes võeti ette muudatusi ja ümberkorraldamisi.
Eriüksused nagu suurtükiväe divisjon, rask-kuulipildujate kompanii, üksik eskadron, soomusauto rühm ja sidekompanii arenesid välja patareina või erikomandodena malevkondade koosseisus. Kui nende väljaõpe oli jõudnud laitmatu tasemeni ja nad hankinud endale vastava varustuse, siis kinnitati nende senised ebakindlad formatsioonid iseseisvaiks üksusiks 1929., 1930. ja 1931. aastail.
1931. a. novembris moodustati raudteeametnikest-kaitseliitlasist Raudtee üksik pataljon ja 1932. a. novembris Gaasikompanii . /.../
Tallinna malev omab kõik relvaliikide väeosad peale lennueskadrilli. Operatiivselt võib ta lahinguolukorda astuda täiesti jõuliselt ja igakülgselt varustatuna. Seda kõike on malev saavutanud pikaldase visa tööga. /.../
15. septembrist 1934. a. Riigiv. Käskkirjaga kaitsevägedele (6. sept.1934. a. nr. 40) määratakse senine Tallinna maleva pealik kolonel F. Pinka teenistuse huvides Valga sõjaringkonna ülemaks. /.../
Tema tööd jätkama tuli Saaremaa maleva pealik major Rudolf Lints (Riigiv. Käskk. Kaitsev. 6. sept. 1934. nr. 37), kelle senist tööd kaitseliidus kroonib heasse korda viidud Saaremaa malev. /.../


Tallinna Maleva isikkoosseis 1939 a. lõpus
 
Üksus
Liikmete arv
Staabi asukoht
 
 
 
Maleva staap
34
Kaarli 10
Põhja malevkond
398
Kaarli 10
Ida malevkond
314
Kaarli 10
Lõuna malevkond
443
Kaarli 10
Kalevi malevkond + orkester
416
"Kalevi" SS ruumes
Toompea malevkond
474
Kaarli 10
Sadama malevkond
239
Veeteede Talituse hoones
Nõmme malevkond + orkester
257
Kahro majas Turuplatsil
Kopli malevkond + orkester
174
Bekkeri tehastes
Tehniline malevkond + purilennusalk
280
Pika tn. Kaubandus-tööstuskoja ruumes
Kergedivisjon:
410
Kaarli 10
- ratsaeskadron    
- suusk-ratturite eskadron  
- mootorratturite eskadron  
- autoeskadron  
- sidekomando  
Raudtee-üksikpataljon
303
Tehnika tn. Raudtee talituse majas
Üksik-soomusauto kompanii
82
Kaarli 10
Üksik-sidekompanii
105
Kaarli 10
Üksik-kuulipildujakompanii
62
Kaarli 10
Üksik-gaasikaitsekompanii
42
Kaarli 10
Maleva orkester
106
Kaarli 10
Suuritükiväe Rügement:   Kaarli 10
- staap
12
 
- välisuurtükiväe divisjon
300
 
- Viimsi divisjon
244
 
- Suurupi divisjon
229
 
- Naissaare patarei
45
 
Naiskodukaitse ringkond
740
 
Noorkotkad
1600
 
Kodutütred
1224
 
KOKKU Tallinna Malevas
8533
 
 

Ja üks kurb pilt päevast 19. juulil 1940, mil koguti vastavalt kindral Laidoneri käsule kokku kaitseliitlaste käes olevad relvad. Foto taga on tekst: "K.L. Tall. Maleva Lõuna malevkonna kaitseliitlasilt relvade ärakorjamine, 19. juulil 1940. a., maleva võimlas"...

Tekst: Tõnu Märss
Teksti algallikas: "Kaitseliidu Tallinna Malev", 1934 a., Tallinn