Teksti suurus:
A A A

Lähiajalugu

Tallinna maleva lähiajalugu

Kaitseliidu Tallinna Malev on loodud õigusjärgsena 1940. aastal likvideeritud Tallinna Malevale vastavalt Kaitseliidu seaduse §3 p1 ja §8 p5 . Vahe on maleva vastutusalas ja üksustes (ja ka nende vastutusalades). Üldiselt loodi samad malevkonnad, mis varemgi on eksisteerinud v.a. Lääne malevkond, mis on välja kasvanud kunagisest I Malevkonna Mustamäe rühmast.
Taastatud Kaitseliidu esimene käeside.
 

Maleva taastamine ise sai alguse 1990. aasta märtsis ja kuni sama aasta maikuuni peeti Tallinna erinevates linnaosades taastamiskoosolekuid ning moodustati üksikrühmi (Nõmmel 29. märtsil, Mustamäel 10. aprillil, Tondil 26. aprillil, Kesklinnas, Lillekülas 26. aprillil ja Lasnamäel 4. mail). Moodustati 2 malevkonda: Tallinna I malevkond (pealik Imre Annus) ja Tallinna II malevkond (pealik Tõnu Järv).

II malevkond koondati üksikrühmadest kokku juunis 1990, mis vastavalt Kaitseliidu ülema päevakäsule nr 9, 31. maist 1991 ühendati Tallinna Malevaks. Asutamiskoosolekuid peeti ka asutustes ja nii loodi I malevkonnas EKE rühm ja II malevkonnas Desintegraatori rühm. 1991 andis välja ajalehte Sõdur Raivo Ruus, tollasest Kadrioru üksikjaost.
 
Valmis tehti ka Tallinna maleva embleem.
Maleva staap on asunud kolmes kohas. 1992 kuni 1993 asusime Vana- Viru tänaval, kus oli kasutada kolm ruumi: korrapidamis- ja staabiruum ning õppeklass/ladu. Suuremate väljaõppeürituste jaoks jäi aga see õppeklass väikeseks ning siis kasutati õppeklassina enamasti tollast KLPS saali, Uus tn 2. Juba sel ajal oli selge, et kasvava liikmeskonnaga ei rahulda see meie vajadusi. Kuna Vene sõjavägi lahkus tasapisi Eestist, siis ühel hetkel jäi vabaks Narva mnt. 77 asunud Vene mereväe meditsiiniväeosa 3 korruseline medikamentide ladu, milleks oli vana suvemõisa tall. Kuna kaitseväel ei olnud ressursse seda valvata, siis pakkus tollal peastaabi ülemaks olnud Ants Laaneots seda Tallinna Malevale esialgu valvata. Tegime seda ja aja jooksul hakkasime hoonet endale kasutamiseks taotlema. 1993 aasta jooksul kolisimegi sinna sisse. Siin oli kasutada juba rohkem pinda. Kuna siia ajajärku jäi ka malevale relvade andmine, siis rajasime ka relvaruumi.

Staabil oli kasutada juba mitut tuba ning õppeklasski oli suurem. Samuti rajasime pööningule katuse alla ka riidelao. 1. korrusel asusid garaaziboksid ja katlamaja. 1992/1993 aastasse jääb ka see ajajärk, kui malev hakkas oma põhikirjas toodud ülesannete täitmiseks tegelema majandustegevusega e. siis osutama valveteenuseid.
 
1993. aasta lõpuks oli seis jälle selline, et me ei mahtunud oma varandusega Narva mnt. 77 ära. l. Samal ajal hakkasid venelased välja kolima kõrval asunud kunagisest Pfaffi suvemõisast Narva mnt.81. Okupatsiooni perioodil paiknes hoones Nõukogude Mereväe meditsiiniallüksus, kes lahkus sealt 1993. aasta lõpu, kus neil asus meditsiinilabor. Peale asjaajamist saime selle maja endale hallata ja maleva enda teenitud oma raha eest alustati remonti, mis algas 1994. aasta kevadel ning sisse kolisime sellesse majja 1995 kevadel. Staabi remondi peale kulutas malev ligi 1,5 miljonit krooni, mis oli 1994/1995 päris suur raha. Kõrvalmärkusena mainiks, et 1994-1996 aastal maksis malev maksudena riigieelarvesse mitu korda rohkem raha, kui riik seda riigieelarvest maleva tegevuseks eraldas.
1994. aasta veebruarist hakkas ilmuma Tallinna Maleva Teataja (samas ilmus nime all "Sõdur" maleva infoleht 1991. aastal), mis oli planeeritud Tallinna Maleva Teated järeltulijaks. Väljaanne ilmus mitmeid aastaid, vahel mõningaste vahedega.
Liikmeskonna kasvuga seoses tekkis vajadus paljud üksikrühmad liita kokku kompaniideks ja 06. detsembri 1993 a. maleva pealiku käskkirjaga moodustati Põhja (pealik Tõnu Märss), Lõuna (pealik Tarmo-Koit Reile), Ida (pealik Andres Miller) ja Lääne kompaniid (pealik Sven-Harri Raabe). Mustamäe kompanii nimetati lihtsalt ümber Lääne kompaniiks. Ida kompanii pandi kokku Lasnamäe ja Pirita rühmadest. Lõuna kompanii Tondi rühmast ja Lilleküla ning Kesklinna rühmade osadest. Põhja kompanii Kesklinna rühmast ja Lääne kompanii Mustamäe rühmast, Õismäe ja Veskimetsa üksikjagudest ning osast Lilleküla rühmast. Lääne kompanii all oli veel olemas Tehnola rühm, kuhu kuulusid Tehnikaülikooli tudengid, kuid mille tegevus hääbus.

1994 aasta oli kõige suurem malevaga liitumise aasta. Hakati juba taaslooma malevkondi ja siia perioodi jäävad ka esimesed eksterritoriaalsed malevkonnad nagu Kalevi, Toompea ja Sadama malevkonnad.

Seoses vajadusega ühtlustada vormide väliseid tunnuseid, töötati Kaitseliidu Peastaabi poolt välja uus varrukaembleem.

See kehtis mitu aastat kuni 2000 aastal vahetas selle välja praegune kasutusel olev embleem.

Aja jooksul on jäänud ka see hoone meie vajadustele väikseks ja loogilise tulemusena me oleme viinud mujale tagala, väljaõppe ja ka malevkonnad on saanud endale mujalt ruume. Näiteks Lääne malevkond kasutab Mustamäe linnaosaga sõlmitud lepingu alusel neile antud ruume Akadeemia teel, Kalevi malevkonnal on oma staap Kotka tänaval, Nõmme malevkonnal on staap Lauliku tänaval ja Akadeemilisel malevkonnal Uus-Tatari. Ühendmalevkonna staap asub maleva staabiga sama katuse all.

1998 a. suvel tekkis kriis maleva staabihoonega kuna ilmus välja Heldur Rihma nimeline väidetav pärija. Kuna Kaitseministeerium ei suvatsenud tema väidetavaid õigusi isegi mitte kahtluse alla seada ja nende õiguspärasust uurida, tuli seda teha maleval endal. Selleks sai käidud Tallinna Linnaarhiivis, linnavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise ametis, Riigiarhiivis ja lõpptulemus oli see, et isik osutus väidetavalt järeltulijaks, kelle vanemad ühe müügi-ostu paberi järgi ostsid hoone baltisakslaselt, kes 1939 a. repatrieerununa kaotas õiguse varale. Ja lisaks oli see notariaalselt kinnitatud paber võltsing, kuna Tallinna notar Erik Kokkeri täielikult säilinud büroomaterjalides ei ole seda ostu-müügi lepingut. Pealegi oleks see olnud vormistatud peale vastava repatrieerunute nimekirja ilmumist Riigi Teatajas. Ühesõnaga me leidsime oma uurimise tulemusena, et isik on kellegi tankist. Õiguse saavutamiseks ja huvi äratamiseks pidime pöörduma ajakirjanduse poole ning andsime asja politseisse ja lõpptulemusena jõudis see ka kohtusse ning sellesse seisu kõik ka jäi.

2000. aastal toodi Nõmme malevkond taas Kaitseliidu Tallinna Maleva koosseisu nii nagu see oli enne 1940. aastat.

2003. aastaks oli malevas välja kujunenud 5 territoriaalset malevkonda:
Ida-, Lääne-, Lõuna-, Nõmme- ja Põhja malevkond.

4 eksterritoriaalset malevkonda:
Akadeemiline-, Kalevi- , Sadama- ja Toompea malevkond.

Lisaks staabikompanii ja maleva orkester. Formeerimisel oli valve- ehk korrakaitsekompanii.

Seoses Kaitseliidu põhikirja p. 4.8.1, milles on sätestatud et malevkonna saab moodustada alates 300-st liikmest, tuli 2004. algusest likvideerida osa malevkondi (muudeti kompaniideks ja liideti üheks malevkonnaks). Selle tulemusel moodustasid Põhja-, Lõuna- ja Ida kompaniid Ühendmalevkonna, Tallinna Maleva Orkester liideti Lääne malevkonnaga ja Sadama malevkond nimetati ümber Meredivisjoniks, kuna selle suurust põhikiri ei määratle. Akadeemiline ja Toompea jäid malevkondadeks, kuid seda sugugi mitte sellepärast, et neil vajalik arv liikmeid oleks koos olnud. Staabikompanii likvideeriti. Vajalikud 300 liiget olid olemas Kalevi- ja Nõmme malevkonnal.
Seoses Nõmme malevkonna liitmisega tekkis malevale suurepärane võimalus viia läbi oma väljaõpet lähimaastikul, mida meil varem ei olnud.

Ja kuna laskeväli oli ka käeulatuses ning Männiku harjutusalad samuti, siis hakkas sellest arenema idee maleva väljaõppekeskusest, kus asuks väljaõppeks vajalik tagalaosa, õppeklassid, kasarmuosa.
 
Kaitseliidu Tallinna Maleva pealikud:
 

 
Oskar-Aleksander Raudvere
1925 
Friedrich-Karl Pinka
1925 - 1934 

 
Rudolf-Johannes Lints
1934-1940

Taastatud Kaitseliidu Tallinna Maleva pealikud:
Tõnu Järv
31. mai 1991 - 1. september 1992
Hillar Tint
1. september 1992 - 1. märts 1994

Mart Puusepp
1. märts 1994 - 10. jaanuar 2005 
Kajari Klettenberg
10. jaanuar 2005 - märts 2007 
Eduard Nikkari
1. juuli 2007 - 31.detsember 2012
                                                             



Lauri Abel
1. jaanuar 2013 - 31. juuli 2016



 
Toomas Väli
1. august 2016 - 1. oktoober 2018
Janno Märk
1. oktoober 2018 - 1. august 2020
Kalev Koidumäe
alates 1. august 2020