Kaitseliidu Tallinna malevast panustasid väljaõppesse Tallinna maleva tagalaülem ltn Eglit Uke, kes on ühtlasi ka Rannikukaitse üksikrühma liige ning Purtse Vabatahtliku Merepääste liige; Marit Viiding Naiskodukaitse Tallinna ringkonna Sadama jaoskonnast ja Meelis Lauri Rannikukaitse üksikrühmast.
Vaata kokkuvõtet siit!
Väljaõpe toimus kolmandat aastat järjest ning lisaks Purtse Vabatahtliku Merepääste liikmete harjutustele näidati ka kohalikule kogukonnale, kuidas jäält päästmine käib ning kuidas vastavas olukorras käituda. Toimunud päästepäeval näitasid päästjad huvilistele, kuidas käituda läbi jää vette kukkudes. Vabatahtlikud said ka ise veehätta sattumist proovida.
Päästeamet hoiatab, et veekogudele tekkinud nõrk jää inimesi ei kanna ning sellele minek on eluohtlik. Ohutu on minna jääle pärast paarinädalast külma, kui õhutemperatuur on olnud pidevalt alla 0° C.
Inimest kandev jää on vähemalt 10 cm paksune ning pragudeta. Meeles tuleb pidada, et jää on alati õhem sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Samuti on voolava veega veekogus jää alati nõrgem kui järves või tiigis. Päästeameti poolt läbi viidud uuringu kohaselt teab nõrga jääga piirkondi ja nende ohtlikkust vaid 27% elanikest.
+ 4°C vees (jääalune vesi Eesti oludes) kaotab keskealine meesterahvas teadvuse kuni 10 minuti jooksul, lapsed ja vanurid veelgi varem. Jääst läbi vajumisel ei saa inimesele saatuslikuks mitte ujumisoskuse puudumine, vaid eeskätt külm vesi, mis mõne minutiga tegevusvõime halvab.
Paneme kalameestele südamele, et jääle minnes tuleb reaalselt hinnata õrna jääga seotud ohtusid ning mitte minna jääle kalastama enne, kui jää on turvalise paksusega. Päästeameti soovitusel võiks jääle minnes varustada end jäänaasklite, vile, mobiiltelefoni ja umbes 20 meetri pikkuse nööriga.
Peale kalameeste pakub veekogudel käimine huvi ja põnevust lastele, kes ohtusid ei taju. Lapsevanematel palume mitte jätta lapsi veekogude läheduses järelevalveta ja selgitada neile jäälemineku riske. Lapsevanemad peavad lastele rääkima nõrga jääkattega seotud ohtudest, sest pea igal aastal on juhtunud traagilisi õnnetusi väikeste lastega.
Õnnetusi on lihtsam ära hoida, kui nende tagajärgi likvideerida. Veekogu ega teda kattev jää ei ole kunagi süüdi, kui inimesega õnnetus juhtub – süüdi on olukorda ebaõigelt hinnanud inimene. Palume kõigil olla tähelepanelik ning ohtlikku olukorda märgates paluda jääl viibijatel sealt viivitamatult lahkuda. Õrnale jääle minek on väga tõsine risk, millega võib ohtu seada nii iseenda kui ka päästma tulnud kaaslaste elu.
Juhtunud õnnetuse korral tuleb koheselt helistada hädaabinumbril 112.
kaitseliit.ee
Telefon: +372 509 4066
