Maakaitsepäev Tallinna lauluväljakul

Maakaitsepäeva ajakava 23. juunil Tallinna lauluväljakul

10.00 Maakaitsepäeva algus
13.00 Front Line Eesti demo-esinemine;
13.30 Kaitseliidu Tallinna maleva demo-esinemine;
14.00 Politsei- ja Piirivalveameti demo-esinemine;
15.00 Maakaitsepäeva lõpp

Lisaks on Maakaitsepäeval võimalik näha: 

- Näha Kaitseliidu ja Kaitseväe rasketehnikat;

- Kaitseliidu Tallinna maleva relvanäitust, kus on välja pandud Kaitseliidu kasutuses olevad peamised relvad, alustades püstolist kuni tankitõrje kahurini. Paneme välja näitamiseks ja katsumiseks järgmised relvad:
1. püstol HK USP
2. automaadid AK4, AG3
3. püstolkuulipilduja M45B
4. kuupildujad MG3, KSP-58
5. TT-relv CG
6. 81 mm MP
7.120 mm MP
8. 90 mm TT kahur

- Külastada Airsoft lasketiiru;

- Leida tegevusi lastenurgas, kus Tallinna maleva noorkotkad ja kodutütred teevad camo-maalingut, panevad kaks jaotelki üles, nende vahele raadioside. Tutvustame nato tähestikku ja sõnumite edastust. Noored võtavad oma matkavarustuse, õpetavad esmaabi ja pakuvad tegevusi seiklusrajal. Välja tuuakse salakirjad, joonistamisnurk ja palju muud põnevat!

Maakaitsepäeval on külastajatel võimalus tutvuda meie koostööpartneritega, kes on välja toonud oma tehnika ja varustuse. Üritusel osalevad Kaitseliidu koostööpartnerid on:

Vanglateenistus            
Maakaitsepäeval osaleb ühe sisejulgeolekuasutusena - Vanglateenistus. Eestis on kolm vanglat –Tallinna vangla, Viru vangla ja Tartu vangla. Kohal on ametnikud erinevatest vanglatest, kes tutvustavad töötamisvõimalusi vanglates. Tulge julgelt küsimusi küsima!

Front Line Eesti
"Sõjaajaloo klubi Front Line Eesti on mittetulundusühing, mille liikmed on sõjaajaloo huvilised-entusiastid, kelle sooviks on läbi rollimängu jäljendada 20. sajandi Eesti sõdades osalenud sõdurite igapäevaelu, püüdes mõista mida tundis sõdur, püüdes aru saada, mida oli vaja et saada sõduriks ning elada ajalugu uuesti läbi, taaselustades sõja-aja atmosfääri ja sündmusi, mis võisid sel ajal toimuda - ja seda kõike ilma päevapoliitika, vaenu ja verevalamiseta.
Front Line Eesti liikmed on 14 aasta jooksul osalenud enam kui kolmekümne kodu- ja välismaise dokumentaal- ja mängufilmi loomisel, osalenud korduvalt Harju Maakaitsepäeval ning teinud kaasa ligemale sajas lahingulavastustes Eestis, Lätis, Leedus, Tsehhis, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas.
Front Line Eesti osalusel ja nõustamisel on valminud armastatud Eesti filmid „1944“, „Detsembrikuumus“, „Tuulepealne maa“ ja mitmed teised.
Front Line Eesti teeb tihedat koostööd teiste analoogsete klubidega, kellest paljud on esindatud ka täna: Eesti Sõja-ajalooline Klubi, Saaremaa Sõjavara Selts, „Narva“ ja Front Line.

Värbamiskeskus           
Kaitseväe värbamiskeskus (edaspidi värbamiskeskus) alustas tegevust 01.03.2008. a Kaitseressursside Ameti alluvuses. Värbamiskeskuse põhiülesandeks on tegeleda personali organisatsioonivälise värbamisega kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks. Selle tarbeks vahendame värbamisinfot avalikkusele, seda nii värbamiskeskuse poolt hallatava värbamisportaali kaudu kui ka meedia vahendusel. Täiendavalt käime kaitseväge ja sealseid teenistusvõimalusi tutvustamas nii kaitseväe siseselt (ajateenijatele) kui ka väliselt, osaledes temaatilistel avalikel üritustel ja messidel.

Kirjastus Ammukaar OÜ            
Kirjastus Ammukaar OÜ tegutseb aastast 2015 ja on selle aja jooksul välja andnud 25 raamatut, põhiliselt sõjaajaloo- ja merendusalastel teemadel.

AS Profline       
"AS Profline militaarrõivad ehk „militaarmood Eesti digilaigust“. Alates 2017.a. pakub AS Profline militaarrõivaste kollektsiooni Eesti meestele ja naistele.
Militaarrõivad on arendatud koostöös Eesti tegevväelastega, kes on aidanud arenduste käigus paljusid tooteid testida erinevates keskkonnatingimustes ja välja pakkunud erinevaid funktsionaalseid lahendusi. AS Profline on 20 aastat Eesti turul pakkunud erinevaid vormirõivaid ja välja töötanud ning valmistanud läbi riigihangete aastaid vormirõivaid ka Eesti Kaitseväele. Kõik see on andnud meile märkimisväärsed kogemused pakkumaks funktsionaalset ja kvaliteetset toodet.Pakume võimalust, et Eesti inimene võiks kanda Eesti digilaigust tooteid.Militaarvallas on praegu kõige olulisem muuta isikuvarustus kaalult kergemaks!AS Profline kasutab militaarrõivaste kollektsiooni valmistades Euroopast toodud kõikidele kliendi nõuetele vastavaid kangaid – sisaldavad hõbedaiooni higilõhna neutraliseerimiseks, omavad kõrgeid tugevusnäitajaid ja vastupidavust hõõrdumisele. Kangad on kerged ja hingavad. AS Profline pakutud militaarrõivad on testitud Eesti metsades ja soodes, lõiked ja toodete istuvus ning kandmismugavus on kontrollitud läbi sõdurite kogemuste ja teaduslike uuringute. Militaarrõivaid  on võimalik endale soetada meie jaekauplusest Veerenni 29 või veebipoest www.profline.ee!

Merevägi          
Miinituukrid:
Mereväe miinituukrite peamine ülesanne on otsida, identifitseerida ning kahjutuks teha meremiine ja teisi veealuseid lõhkekehi. Miinituukrite spetsiaalne varustus on mittemagnetiline, madalakustiline ning võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele.
Ühena kolmest kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Eestil on kolm miinitõrjesüsteemidega varustatud miinijahtijat, mille hüdrolokaatorite ehk sonaritega saab avastada ning klassifitseerida ankur- ja põhjamiine. Ühtlasi on mereväel staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppega miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, kus hallatakse miinisõjaga seonduvaid andmebaase.
Iga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendavad mereväelased ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid võimalikke riske, muutes mereteed ohutumaks nii tsiviil- kui ka sõjalaevastikule. Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1250 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade-aegsed meremiinid, torpeedod või lennukipommid.
Ajateenistus mereväes kestab 11 kuud. Esimestel kuudel läbivad kõik ajateenijad sõduri baaskursuse. Seejärel õpitakse ära merel olemise põhitõed, millel on oluline osa madrustena mereväe sõjalaevadel teenimisel. Sõjalaevade meeskondades olevatel ajateenijatel on igaühel oma vastutusrikas ülesanne sidepidamise, miinitõrje-relvastuse, kokk-parameediku või motorist-elektriku erialadel.

Päästeamet
"Päästjad ei ole ainult reageeriv jõud". Üha rohkem panustatakse õnnetuste ära hoidmisele!
Päästja vormiriietus ehk vaheriietus:
Vaheriietust kantakse komandos valves olles ning ennetus tegevustel. Vaheriietuse  peale tõmmatakse enne väljakutsele sõitmist kaitseriietus ehk roobad. Roobad on päästja tavapärane kaitseriietus enamike päästetööde jaoks. (VA vee ja keemia õnnetused).
Kaitseriietus  koosneb torke ja kuumakindlatest saabastest, kuumuse eest kaitsvast pükstest , jopest, kiivrist, kinnastest ja vööst.
Tulekustutus ja päästetöödel:
Kantakse lisaks seljas täismaskiga suruõhu-hingamisaparaati  ja kaasas päästemask, taskulamp, lammutus vahendid ning termokaamera. Hingamisaparaadi õhku jätkub päästjale ca 30-40 minutiks.
Termokaamera võimaldab erinevaid temperatuure eristades avastada inimese asukoha suitsuses ehk siis nähtavuseta keskkonnas, seda käsitsi läbi kompimata. See seade kiirendab inimese leidmist ajaliselt ca neli korda.
Päästetööd siseveekogudelt ja ranniku lähedaselt mere alalt:
Vee õnnetusele reageeritakse päästeautoga, millele on katusel päästelaud ja vajadusel võetakse lisaks kaasa päästepaat või jett.
Vees kasutavad päästjad pinnaltpäästja kuivülikond, mida läheb vaja inimese päästmiseks ujudes kannatanuni jõudmiseks ja kannatanu veepinnalt ja selle lähedalt välja toomiseks.
Lisaks on  varustuses veel lestad, prillid, nuga, jäänaasklid, paukvest, turvanöör ja veepäästekiiver.
 
Eesti NATO Ühing
Eesti NATO Ühing on demokraatlik, avalikes huvides tegutsev vabatahtlik ühendus, mis asutati Tartu rahu aastapäeval 2. veebruaril 2001 Tallinnas.
Ühingu eesmärkideks on aidata kaasa NATO ja selle eesmärkide ning tegevuse tutvustamisele läbi avalike ürituste, seminaride, õppematerjalide, haridusprogrammide ja muude tegevuste. Lisaks on Ühingu jaoks oluline toetada Eesti Vabariigi NATO liikmelisust, arendada kontakte NATO liikmesriikide ja teiste riikidega ning kaasata enda liikmeid ja avalikkust välis- ja julgeolekualase debati arendamisse. Läbi aegade on Ühing suunanud erilise tähelepanu noortele ja seeläbi tegelenud Eesti tuleviku kindlustamisega. Ühingu peamiseks eesmärgiks on tugevdada kodaniku sidet riigiga, aidates kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele ning seeläbi suveräänsuse tugevdamisele.

PPA      
Politsei- ja Piirivalveamet on korrakaitseline keskasutus, mille tähtsaimaks ülesandeks on täita politseile antud ülesandeid üleriigiliselt. Lisaks korra ning järelvalve tagamisele, arendab PPA politsei ning piirivalvepiirkondade tegevust üleüldiselt – prefektuuride omavaheline koostöö, koostööd teiste riigiasutuste, omavalitsustega.

Sõjamuuseum 
Eesti Sõjamuuseum loodi 1919. aastal ning taastati alles 2001.aastal Kindral Laidoneri Muuseumi nime all. Tegu on Eesti vanima sõjamuuseumiga. Muuseum kogub, säilitab, uurib ja eksponeerib Eesti sõjandusajalooga seotud esemeid ning materjale. Samuti tegeleb muuseum sõjaajaloolise uurimistööga ning rahvusvaheliselt sarnaste institutsioonide koostöö arendamisega.

Scoutspataljon
Scoutspataljon on Kaitseväe 1.jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv üksus. Tegu on professionaalse taktikalise Eesti-sisese kiirreageerimisüksusega. Scoutspataljon loodi eesmärgiga kaitsta Eesti Vabariiki ning osalemaks NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO poolt juhtitavatel operatsioonidel. 

EOVJ    
EOVJ on lühend sõnast erioperatsioonide väejuhatus (ingl. k ESTSOF). Erioperatsioonide väejuhatusel on märgiline osa Eesti kaitsevõimes. Peamiseks ülesandeks Eesti riigikaitses on arendada mittekonventsionaalse (tavatu) sõjapidamise võimet. Ülesannete hulka kuuluvad veel eriluure-, ja seire, sõjaline toetus ning otsene rünnak.

Verekeskus      
Tegu on meditsiiniasutusega, kes kogub doonoritelt verd, uurib seda laboratoorselt ning valmistab verekomponente, tänu millele saab päästa paljude elusid. Eesmärgiks kinkida inimesele väärtuslikum elu ja tagada, et Eesti tervishoiuteenuse osutajatele oleks verekomponendid kättesaadavad ööpäev läbi. Eestis asuvad sellised asutused näiteks Tallinnas (Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskus) ja Tartus (Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskus). 

Naabrivalve      
Eestis on naabrivalve loodud eelkõige selleks, et oleks elanikke ühendav tegevus, vähendamaks piirkonnas anonüümsust ja olla abiks naabritele. Koostööpartneriteks politsei, Eesti Naabrivalve, kohalik omavalitsus, Munitsipaalpolitsei amet. Kogu sellise tegevuse eesmärgiks on tegeleda turvalisuse ja heakorraga – regulaarne patrull, koristustalgud, tegevused noortele. Meil kõigil on turvalisem teades, et häda korral ei jää naaber kõigest ükskõikseks pealvaatajaks.

Päästeliit          
Päästeliit ühendab tuletõrjet, merepäästet, inimeste otsingut, ennetustööd ja paljusid teisi päästevaldkondi ehk esindab vabahtlikult tegutsevaid ühinguid, sõltumata nende valdkonnast ja asukohast. Eesmärgiks muuta elu Eestis võimalikult ohutuks ning olla koha seal, kus abi vajatakse koheselt. Samuti püüab Päästeliit muuta ühiskondlikku mõtteviisi säästavama ja ohutuma elukeskkonna suunas.