Teksti suurus:
A A A

Riigikaitse läbi maalikunsti

24.08.2018
Karl-Erik Talvet on Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii vabatahtlik tegeviige. Ühtlasi on Karl-Erik ka Eesti Kunstiakadeemia värske maalikunsti magistriõppe vilistlane.
Karl-Erik: Olen oma õpingute jooksul täheldanud, et kunsti ja militaarsuse vahel on alati olnud teatud moodi antagonism. Ehk on see põhjus, miks ma kirjutasin magistritöö militaartemaatika ebapopulaarsusest Eesti kunstimaastikul.

Olen proovinud oma loominguga tõestada, et need kaks erinevat valdkonda omavahel täiesti kokkusobimatud ei ole. Mõistagi ei ole militaarsus teema, mis paljudele minu EKA kolleegidele meeltmööda oleks. Nii mõnigi inimene on minu loomingut lausa hukka mõistnud, mis on omamoodi kahetsusväärne, arvestades seda, et kunstniku roll on pakkuda oma kunstiringkonda midagi uut. Just sellepärast, et militaarsus EKAs ja Eesti kunstimaastikul laiemalt väga populaarne ei ole, ma seda endale just lubangi. Pealegi, kui minu roll inimese ja kunstnikuna on teiste loomingut aktsepteerida ja austada (mis siis, et kõik ei saagi kõigile meeldida), on mul õigus nõuda sama minu loomingu kohta. Pealegi, kui minu kunst suudab, võib-olla, riigikaitse teemat inimestele lähemale tuua, siis miks ma ennast tagasi hoidma peaksin.
 
Viimase paari aasta jooksul olen õppustel leidnud aega, et Tallinna maleva tegevusi üles visandada. Osa visanditest on leidnud tee Kaitseliidu ajakirja „Kaitse Kodu!“ lehtedesse. Aastal 2018 tekkis mul lausa võimalus pressitoimkonna koosseisus joonistada Tallinna malevat (ja laiemalt ülejäänud Kaitseliitu) Võidupüha paraadi ajal.
 
Aasta 2018 alguses toimus Eesti Sõjamuuseumis minu maalide näitus „Värvivalangud“. Näitusel eksponeeritud teoste peamiseks inspiratsiooniks olid enamasti minu enda kogemused Kaitseliidu ridades. Näitus lõppes heategevusoksjoniga, mille tuludest annetasin poole Eesti Vigastatud Veteranide Ühingule.
 
Lisaks maalimisele on pikka aega olnud minu teiseks peamiseks kunstiliseks väljendusviisiks koomiksikunst. Aastal 2014 – 2015 tegin lühikesi humoorikaid koomikseid „Sõdurilehe“ jaoks. Aastail 2014 – 2017 joonistasin koomiksiraamatut „Kodu Kaitsjad“, mis ilmus kirjastuse Grenader poolt trükituna 2017. aasta jõuludeks poelettidele.

Huvitava kokkusattumusena sain 2016. aastal võimaluse illustreerida koos kahe teise kunstnikuga Leo Kunnase menukat romaani „Sõda 2023“. Mõlema raamatud, nii Kunnase kui ka minu oma, jutustavad hüpoteetilisest sõjast Eesti ja Venemaa vahel. Vahe on muidugi selles, et Kunnas kirjeldab seda elukutselise kogenud sõjamehe vaatevinkvist, samal ajal kui minu raamat kasutas ära seda naiivsust, mida koomiksikunsti meedium endale lubada võib. Lisaks sellele mängis minu koomiks kahe ajastu vahel paralleelide tõmbamisega, viies lugejad ühtaegu nii Vabadussõtta kui kaasaegsesse fiktiivsesse sõtta, kus Ida-Virumaast on saanud uus Donbass.