Tallinna maleva sümboolika |
Maleva lipp
Tähtsaimaks hetkeks Tallinna maleva organiseerimise ajastul on maleva lipu saamine 15. nov. 1925. aastal.
 |
Lipu esikülg kannab Tallinna linna värve kolm korduvat sinivalget triipu ja varda poolsel otsal kolmandiku lipu pikkuselt tammelehtede pärjaga ümbritsetud riigi vapp valgel põhjal kuld-sinises sõõris, all riigi trikoloor
11. XI. 1918. Eesti Kaitse Liidu asutamise kuupäevaga. Vappi ja trikoloori kannavad kaks ristipandud mõõka. Tagakülg: linna värvide ulatusel kaitseliidu embleem riigivappi kaitsev kotkas kollasel põhjal. Vasakpoolsel otsal, mis ühtlane esiküljega, on ainult trikoloor lipusaamisaasta "1925". /.../
Lipp on taastatud ja pühitsetud 23. juunil 1992. aastal. |
Käeside
 |
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2000. a määrusele nr 270 on Kaitseliidu käelint 94 mm laiune valge lint, millel on lindi äärtest 12 mm kaugusel 10 mm laiused helesinised triibud. Lindi keskel on Tallinna malevas ajalooliselt kasutusel olev embleem.
Käelint võeti kasutusele juba 1917 aastal Omakaitsena tegutsedes ja selle mõtteks oli väliste tunnuste tekitamine kuna tol ajal puudus ühtne sümboolika ja tunnused.
|
Läbi aja on käeside alles jäänud, muutunud on ainult kujutis sellel. Teine põhjus miks käeside siiamaani kestab on selles, et juba kodukorras on uutele liikmete kohustus hankida endale ühe esimese asjana oma maleva käeside, kuna lihtsalt ei ole endale võimalik kohe vormi hankida. Sama kehtib ka praegu. Käeside võimaldab tsiviilriietuses oleval malevlasel olla tuvastatav kui kaitseliitlane ja mitte mingit sorti kurjategija.