1) Kuidas algas Sinu karjäär Kaitseväes ja milline see on olnud?
Pisik tekkis juba lapsepõlves onu eeskujul, aga algas nagu paljudel teistel - ajateenistusega. Ajateenistuse jooksul tutvusin ma sõjaväelase eluga, kohtasin väga häid instruktoreid/eeskujusid, kellega samastuda. Kaitseväelase väljaõpe, elu ning distsipliin oli see, mis mulle meeldis ja joonel hoidis.
Pärast ajateenistust oli esialgu plaan jätkata metsanduse karjääriga, kuid mulle meeldivad väljakutsed. Nimelt oli ajateenistuses kohatud kamraadiga kokkulepe, et proovime EOG katsed ära teha. Pidi olema elu raskeim tööintervjuu, oli tõesti! Endalegi ootamatult osutusin valituks ja nii algas minu tegevteenistus 2010. aastal.
Erinevate asjade kokkulangemine viis mind 2012. aastal edasi Mereväkke. Kuulusin laevakaitsemeeskonda, kuid pärast missiooni ei pakkunud Merevägi selliseid valikuid, mis just mulle oleks sobinud. 2013. aastal liitusin Scoutspataljoniga. Seal lõpetasin lahingukooli ja töötasin lühikest aega snaiprigrupi liikmena. 2015.a sain pakkumise hakata B – kompanii 1. rühma 3. jao ülemaks ja see sobis mulle väga. Võtsin selle ilma pikema mõtlemiseta vastu.
Kaks aastat hiljem selgus, et Scoutspataljon kolib Tapale ning hakkasin otsima kohta Tallinna lähedal ning jällegi, erinevate asjaolude kokkulangemisel, pakuti tööd Kaitseliidu Harju malevasse, kus 2017. aastast tänaseni töötan.
Kokkuvõtteks võib öelda, et minu teenistus on olnud liikuv ja vahelduv, mis on pigem kasuks tulnud. Liigun alati motiveeritult edasi ning teen oma tööd hingega.
2) Millal ja millistel missioonidel käisid?
Aastal 2013 Mereväes töötades, käisin laevakaitse meeskonna (LKM-6) kooseisus NATO operatsioonil „Active Endeavour“ Vahemerel.
Aastal 2016 Scoutspataljonis töötades, käisin Estpla-21 kooseisus jaoülemana rahuvalve operatsioonil Liibanonis.
3) Miks otsustasid omal ajal missioonile minna?
Iga alustava noore tegevväelase mõttes on missioonile minna. Tol hetkel pakuti esimesena Scoutspataljoniga Afganistani lahingpioneeriks, kuna ajateenistuse eriala oli pioneer. Seda pakkumist ma kaalusin, kuid vastu ei võtnud - risk oli liiga suur, polnud veel kogemust ning jäin ootama uusi võimalusi. Samas, õpetan oma sõdureid läbi eeskujuks olemise, aga kuidas sa õpetad, kui pole ise „põllul“ käinud. Arvan, et missioon peaks olema üks osa kõigi tegevteenistusest. Missioonile eelneb alati missioonieelne väljaõpe, kus selgub, mis mees sa tegelikult oled ja kuidas pingele vastu pead. Mul on hea meel, et olen osutunud valituks.
4) Mida olulist on missioonikogemus Sulle andunud või õpetanud?
Tagasisidet enda kohta ning õppetunni jao või meeskonna sotsiaalse sidususe kohta. Kaitseväes on küll hierarhia, kuid seda peab vaatama paindlikult, eriti koos palgalistega teenides. Pigem olete koos üks meeskond ja igal ühel on oma ülesanne. Kui ühel tekib raskusi selle täitmisega, peab aitama või jaotama. Oluline on, et ülesanne saaks täidetud.
5) Kus ja kellena töötad täna?
Hetkel töötan Kaitseliidu Harju malevas väljaõppe osakonnas instruktorina. Põhiülesanne on Sõdurioskuste kursuse planeerimine ja läbiviimine. Lisaks jooksvad ülesanded.
6) Mida mõtled või tunned, kui näed inimesi kandmas Sinilille?
Eeskujulik. Samastumine. Tekib huvi, et mis on tema lugu?
7) Mida soovid sel veteranipäeval oma kamraadidele ja ka kogu Eesti rahvale?
Raskel ajal eestlased ikka aitavad üksteist. Ärge jääge oma murega üksi.