Malevast - Tallinna Malev

Tallinna malev

Kaitseliidu suurim üksus, kuhu kuulub üle 5000 liikme koos Naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonidega. Meie liikmed panustavad Tallinna ja selle ümbruse julgeolekusse läbi väljaõppe, ühistegevuse ja koostöö kogukonnaga. Liitumiseks vali sobiv üksus ja esita avaldus.

Staap asub Narva maantee 81 Fahle aias asuvas hoones ja on olnud meie koduks taasiseseisvumisest alates.

Tallinna malev on Põhja maakaitseringkonna juhtmalev ning toetab Tallinna, Harju ja Rapla piirkonna valmisolekut.

Põhja maakaitseringkonda kuuluvad Tallinna, Harju ja Rapla malevad ning maakaitsepataljon. Ringkond koordineerib väljaõpet ja valmisolekut ning juhib tegevust oma vastutusalas.

Liikmeskond on mitmekesine ja koondab eri valdkondade inimesi, keda ühendab soov panustada Eesti turvalisusse.

Juhtimine

Juhtkond koordineerib staabi ja üksuste tööd, et hoida väljaõpe ja valmisolek järjepidevana ning tagada koostöö partneritega Tallinnas.

KOLONEL

Tarmo Luhaäär

Malevapealiku ametis alates 2023. aastast.

Kolonel Tarmo Luhaäär on alates 2023. aasta augustist Tallinna maleva ja Põhja maakaitseringkonna pealik.

Varasemad malevapealikud

Oskar-Aleksander Raudvere

1925

Friedrich-Karl Pinka

1925-1934

Rudolf-Johannes Lints

1934-1940

Tõnu Järv

1991-1992

Hillar Tint

1992-1994

Mart Puusepp

1994-2005

Kajari Klettenberg

2005-2007

Eduard Nikkari

2007-2012

Lauri Abel

2013-2016

Toomas Väli

2016-2018

Janno Märk

2018-2020

Kalev Koidumäe

2020-2023

Ajalugu

Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale. Tallinna maleva ajalugu algab 01.jaanuar 1925, mil Tallinna piirkonna kaitse korraldamine eraldati Harju malevast ning loodi iseseisev malev. Tallinna malev on üks vanimaid ja suurimaid Kaitseliidu territoriaalüksusi. Maleva rolliks on olnud pealinna kaitse, vabatahtliku riigikaitse arendamine, väljaõppe korraldamine ja kogukonna kaitsetahte hoidmine.

Areng ja tegevus 1930. aastatel

1930. aastad olid kiire arengu aeg. Malevkondade arv ja tegevus laienesid, väljaõpe muutus ühtsemaks ning populaarsed olid laskevõistlused, õppused ja rahvuslikud kaitseüritused. 1940. aastal katkestas Nõukogude okupatsioon Kaitseliidu tegevuse. Paljud liikmed represseeriti, põgenesid või jätkasid vastupanu metsavendluses.

Taasloomine ja tänapäeva tegevus

Tallinna malev taastati 1990. aastal vabatahtlike eestvedamisel. Esimeste üksuste (üksikrühmad) taasloomiseni jõuti Tallinnas poolteist kuud pärast Kaitseliidu taastamist Järvakandis. Üksikrühmad loodi märtsist maini 1990.a. Asutamiskoosolekud kutsuti enamasti kokku Kodanike Komiteede initsiatiivil, mitmes linnaosas osales kokkusaamistel esimene Kaitseliidu ülem Kalle-Istvan Eller. Tallinnas oli enne Kaitseliidu Tallinna maleva taasasutamist kaks paralleelselt eksisteerivat Kaitseliidu malevkonda – Tallinna I malevkond ja Tallinna II malevkond, lisaks Nõmme linnaosas Nõmme Kaitseliit. Tallinna I malevkond sai alguse Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi (TEMT) saalis toimunud Kaitseliidu taastamise koosolekust (04.03.90), kus osalenute initsiatiivil loodi Tallinnas märtsis-mais 1990 Kaitseliidu jaod-rühmad ning mille baasil loodi hiljem Tallinna I Malevkond, mida hakkas pealikuna juhtima Imre Annus. Tallinna II malevkonna koosseisu kuulusid Tallinna linna asumite põhiselt Tondi, Mustamäe, Lasnamäe, Lilleküla, Kesklinna ja Pirita üksikrühmad, mille baasil hiljem siis moodustati malevkond (26.06.90). Kaitseliidu ülema päevakäsuga nr 9, 31. maist 1991 ühendati seni Kaitseliidu Harju malevasse kuulunud Tallinna I malevkond ja Tallinna II malevkond kokku Kaitseliidu Tallinna malevaks. Maleva pealikuks määrati endine II malevkonna pealik Tõnu Järv. Esimesse maleva juhatusse valiti II malevkonna juhatus, kuhu kuulusid Arvo Treier, Eduard Nikkari, Allan-Fritz Suurkask, Tõnu Orav ja Tõnu Järv. Nõmme malevkonda ei liidetud kohe Tallinna malevaga ja nad olid iseseisev Kaitseliidu üksus nagu ka Hiiumaa malevkond.

Peale Tallinna maleva taastamist alustati kohe süsteemse väljaõppe korraldamisega (esimene baasoskuste laager Võrumaal) ning hakati üles ehitama nüüdisaegset organisatsiooni. 2000. aastatel kasvas Tallinna malev jõudsalt, kujunedes Kaitseliidu suurimaks üksuseks. Tänapäeval tegutseb malev aktiivselt nii sõjalise väljaõppe, kriisikommunikatsiooni, avalike sündmuste toetamise kui ka kogukondliku valmisoleku valdkondades. Tallinna malev on ka Põhja maakaitseringkonna juhtivüksus, toetades ringkonna valmisolekut ja jagades piirkondlikke ressursse.

tähtsamad kuupäevad

11.11.1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud allusid korralduse alusel ühisele ülemale.
01.01.1925Tallinna piirkonna kaitse korraldamine eraldati Harju malevast ja loodi iseseisev Tallinna malev.
27.06.1940President K. Päts andis välja Kaitseliidu likvideerimise seaduse.
märts–mai 1990 Tallinna erinevates linnaosades toimusid Kaitseliidu üksikrühmade taastamiskoosolekui.
11.–12.03.1990 Eesti Kongressi I istungjärgu turvamine.
09.05.1990Taasasutatakse Harju malev, kuhu hakkavad kuuluma ka Tallinna Kaitseliidu üksikrühmad, hilisemalt I ja II malevkond.

1990Moodustati Tallinna I (aprill) ja II malevkond (juuni).
15.05.1990Osalemine Toompea lossi kaitsel - Interrinde meeleavaldajad ründavad lossi.
31.05.1991Tallinna I ja II malevkond ühendati Tallinna malevaks.
1992-1993Asus maleva staap aadressil Vana-Viru 13 .
1993-1994Asus maleva staap aadressil Narva maantee 77.
2000Toodi Nõmme malevkond taas Kaitseliidu Tallinna Maleva koosseisu nii nagu see oli enne 1940. aastat.

Sümboolika

Sümboolika aitab hoida ühist identiteeti ja järjepidevust. Siit leiab ülevaate Tallinna maleva lipust, käesidemest, teenetemärgist ning Kaitseliidu kursusemärkidest.

Maleva lipp

Tallinna maleva lipu saamine 15. novembril 1925 oli üks olulisemaid tähiseid maleva kujunemisel. Lipu esikülg kannab Tallinna linna värve. Kolm korduvat sinivalget triipu, ning varda poolsel küljel paikneb tammelehtedest pärjaga ümbritsetud riigivapp kuld-sinises sõõris valgel taustal. All on Eesti trikoloor ja kuupäev 11. XI 1918, mis tähistab Eesti Kaitse Liidu asutamist.

Lipu tagaküljel on linna värvide taustal Kaitseliidu embleem – riigivappi kaitsev kotkas. Vasakul servas on trikoloor ja lipu saamise aasta „1925“.

Lipp taastati ja pühitseti uuesti 23. juunil 1992.

Käeside

Käeside on kuuluvuse ja traditsiooni sümbol, mida kantakse pidulikel sündmustel, paraadidel, mälestustseremooniatel ning rivistustel. Kujundus järgib Kaitseliidu sümboolikastandardeid.

Maleva teenetemärk

Tallinna maleva teenetemärk asutati 1995. aastal.

30 aasta jooksul (seisuga 17. november 2025) on välja antud 343 teenetemärki.

Teenetemärk antakse:

See on tunnustus silmapaistva panuse, pühendumuse, eestvedajaomaduste või pikaajalise teenistuse eest.

Välimus:

Tallinna maleva teenetemärk on traditsiooniline kilbikujuline vorm, mille keskmes on Tallinna maleva ajalooline embleem. Tunnusmärk on kujundatud väärikate toonidega ja valmistatud metallist, esindades Tallinna maleva ajalugu ja identiteeti.

Kaitseliitlase sõduribaaskursuse lõpetamise märk

Kaitseliitlase tankitõrjegranaadiheituri lõpetamise märk

Kaitseliitlase kuulipilduri erialakursuse lõpetamise märk

Kaitseliitlase sidemehe erialakursuse lõpetamise märk

Kaitseliitlase jaosanitari erialakursuse lõpetamise märk

Vormidetailid

Maleva vormielemendid, nagu embleemid ja käepaelad, aitavad eristada allüksusi ning tähistada kursuste läbimist ja pädevusi. Nende järgi saab tuvastada kuuluvuse ning väljaõppetaseme.

Väljaõpe

Väljaõppe eesmärk on hoida iga kaitseliitlane valmis tegutsema nii iseseisvalt kui meeskonnas. Järjepidev harjutamine ja mitmetasandiline õpe annavad üksustele oskused täita ülesandeid nii rahuajal kui kriisiolukorras.

Väljaõpe toimub aastaringselt, alustades sõduri baaskursusest ning jätkudes üksuse taseme harjutuste ja erialakoolitustega. Õpe arendab juhtimist, liikumist, otsustusvõimet ja koostööoskusi ning valmistab ette tegutsemiseks erinevates olukordades.

Erialakoolitused hõlmavad näiteks meditsiini, sidealast väljaõpet, pioneeriõpet, luuret, logistikat, droone ja laskmist.

Õpe toimub Tallinna maleva harjutusaladel, Männiku lasketiirus, Kaitseväe Keskpolügoonil ning üleriigilistel suurõppustel.

Lisainfo

Baaskursus, iga kaitseliitlase algus

Baaskursus on mõeldud kõigile, kes ei ole läbinud ajateenistust. Kursusel omandatakse esmased teadmised relvaohutusest, taktikast, esmaabist, sidepidamisest, orienteerumisest ja Kaitseliidu toimimisest.

Erialaõpe

Pärast baaskursust toimub spetsialiseerumine vastavalt üksuse vajadustele ja isiklikele eeldustele. Erialakursused kestavad tavaliselt 2–3 nädalavahetust ning võivad olla näiteks:

Koostööharjutused

Erialõppele järgnevad allüksuse tasandi harjutused:

Laskeväljaõpe

Alates 2004. aastast toimub laskeväljaõpe Tallinna maleva Männiku lasketiirus, kus tegutseb ka laskespordiklubi MäLK.

Asukoht ja saabumine

Enamik väljaõppeid algab aadressil Plangu 4. Soovitame tulla ühistranspordiga – värava ette parkimine takistab liikumist. Kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Kasulikku infot

Astu liikmeks.

Eesti suurim Kaitseliidu üksus otsib inimesi, kes soovivad panustada. Liitudes leiad meeskonna, kus treenitakse, toetatakse ja tegutsetakse ühise eesmärgi nimel – Eesti kaitsmiseks.
Varasem sõjaline kogemus ei ole vajalik. Kõige olulisem on tahe.