19.–23. oktoobrini toimus Tallinnas, Harjumaal ja Raplamaal Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna õppus Põhjanael 2026, millest võttis osa ligikaudu 750 inimest, sealhulgas kaitseliitlased, reservväelased, tegevväelased ja õppuse korraldajad. Viiepäevase õppuse keskmes oli sõjaaja üksuste, sealhulgas Ussisõdalaste üksuste juhtkondade ettevalmistamine, et nad oleksid valmis oma võitlejatele edaspidi iseseisvalt väljaõpet korraldama ja läbi viima.
Põhja maakaitseringkonna ülem kolonel Tarmo Luhaäär võrdles õppuse alguses Põhjanaela segumasinaga, mis ühendab kaitseliitlased, reservväelased ja koostööpartnerid.
„Põhja maakaitseringkonna järjPõhjanael 2026 valmistas sõjaaja üksuste juhte ette võitlejate iseseisvaks väljaõpetamiseks
19.–23. oktoobrini toimus Tallinnas, Harjumaal ja Raplamaal Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna õppus Põhjanael 2026, millest võttis osa ligikaudu 750 inimest, sealhulgas kaitseliitlased, reservväelased, tegevväelased ja õppuse korraldajad. Viiepäevase õppuse keskmes oli sõjaaja üksuste, sealhulgas Ussisõdalaste üksuste juhtkondade ettevalmistamine, et nad oleksid valmis oma võitlejatele edaspidi iseseisvalt väljaõpet korraldama ja läbi viima.
Põhja maakaitseringkonna ülem kolonel Tarmo Luhaäär võrdles õppuse alguses Põhjanaela segumasinaga, mis ühendab kaitseliitlased, reservväelased ja koostööpartnerid.
„Põhja maakaitseringkonna järjekordne Põhjanael on kui segumasin, kus ühendame omavahel kaitseliitlased, reservväelased ja partnerid. Sellega viime ellu Kaitseväe juhataja vaheaasta eesmärke ja Kaitseliidu ülema tahet keskenduda juhtivkoosseisu täiendõppele. Treenime Põhja maakaitseringkonna Ussisõdalaste üksuste juhtkondi kuni jaoülema tasandini, et nad saaksid järgmise nelja aasta jooksul värskendada oma võitlejate teadmisi ja oskusi,” ütles Luhaäär õppuse alguses.
Sõdurioskustest õpetamisoskusteni
Õppuse esimeses pooles keskenduti osalejate teadmiste ja oskuste ühtlustamisele. Väljaõppe hõlmas relvade ohutut käsitlemist, laskeväljaõpet, individuaalvarustuse kasutamist, sidepidamist, esmaabi ja lahingumeditsiini. Samuti käsitleti tunnimehe ülesandeid, kontroll-läbilaskepunktis tegutsemist ning jalaväe tegevusi.
Juhtkondade ettevalmistamisel oli oluline koht õppetundide kavandamisel ja läbiviimisel. Osalejad harjutasid teadmiste edasiandmist oma üksuste võitlejatele ning said läbiviidud tundide kohta tagasisidet. See võimaldas hinnata nii õpetamisoskusi kui ka edasist arenguvajadust. Juhtide õpetamisoskuste arendamisele keskendunud väljaõpe sai osalejatelt positiivset tagasisidet.
Praktiline väljaõpe ja koostöö
Õppuse teises pooles jätkus Ussisõdalaste praktiline väljaõpe territoriaalsete juhtimisgruppide juures. Harjutati üksuste juhtimist, käskude andmist ning erinevate ülesannete täitmist.
Harju malevas keskenduti muu hulgas individuaalvarustuse kasutamisele ja laskeoskustele. Rapla malevas hõlmas väljaõpe laskeharjutusi, sidepidamist, taktikalist lahingukannatanu käsitlemist, jalaväe tegevusi ning objektide julgestamist. Lisaks praktilistele harjutustele toimus teoreetiline õpe.
Staabiprotseduuride ja erinevate juhtimistasandite koostöö harjutamine oli samuti oluline osa õppusest. Ühe tegevusena osalesid Tallinna maleva esindajad Tallinna Munitsipaalpolitsei korraldatud kriisiõppuse planeerimisharjutusel.
Rapla maleva väljaõpet külastas Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm, kes tutvus Ussisõdalaste ettevalmistamise ja väljaõppe läbiviimisega.
Maakaitse toetuse sihtüksuse naised andsid olulise panuse õppuse korraldamisse
Tänavuse Põhjanaela üheks eripäraks oli maakaitse toetuse sihtüksuse naiste esmakordne osalemine õppusel sellises üksuse koosseisus. Sihtüksuse liikmed täitsid toetavaid ülesandeid ning täiendasid samal ajal oma erialaseid oskusi.
Sihtüksus koosneb kolmest erialagrupist: toitlustus, meditsiin ning majutus ja varustus. Toitlustusgrupi liikmed hoolitsesid õppusel osalejate toitlustamise eest Tallinnas, Harjumaal ja Raplamaal. Tööga tuli alustada sageli juba varahommikul, mõnel päeval isegi kell viis, et tagada osalejatele õigel ajal vajalikud toidukorrad. Toitlustuse korraldamist toetas ka majutus- ja varustusgrupp, kes aitas köökide ettevalmistamise ja vajalike logistiliste ülesannetega.
Meditsiinigrupi liikmed täiendasid oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Tallinna, Harju ja Rapla maleva meditsiinigrupi liikmed osalesid ühisel väljaõppel Plangus. Lisaks oli õppuse vältel tagatud reaalmeditsiiniline valmisolek.
Sihtüksuse liikmed osalesid ka ühisel laskepäeval, kus harjutati relvade käsitsemist ja laskeoskusi.
Neljapäeval külastas sihtüksuse liikmeid Põhja maakaitseringkonna ülem kolonel Tarmo Luhaäär, kes tänas neid õppuse jooksul tehtud töö ja panuse eest.
Õppuse tulemused annavad aluse edasiseks väljaõppeks
Õppuse lõppedes tõstis Põhja maakaitseringkonna ülem kolonel Tarmo Luhaäär esile saavutatud tulemusi ning rõhutas üksuste omavahelise koostöö jätkamise olulisust:
„Oleme antud võimalust arendada enda lahinguvalmidust hästi ära kasutanud. Juhtimistasandid ja juhtivkoosseis on veelgi paremini kokku harjutatud ning kaitseliitlased koos reservväelastega võitlusvõimelisteks allüksusteks treenitud.
Järgmisel Põhjanaelal koos reakoosseisuga. Minu palve juhtidele, rõhutatult jaoülemad ja rühma juhtkonnad, hoidke vahepealsel perioodil omavahelist sidet, suhelge enda sõduritega, et tagada enda „üksuse vaim“ ning seeläbi hea eeldus õnnestumiseks järgmisel korral,”
Viiepäevane õppus lõppes 23. oktoobril üksuste lahkformeerimise ning väljaõppe kokkuvõtetega.
Fotod: Silver Jaanson
Veel pilte: https://flic.kr/s/aHBqjD89yP